Leetjas kuma valgustas prügiluhta, klaasikillud sätendasid, jõest tõusis uduauru keerdusid nagu DNH kaksikspiraale.
Siit prügimäelt käis Kolla lapsepõlves tselkat otsimas. Nii nimetati kammivabriku tselluloidirisu, mille tehase jäätmeveokrusad luhale kallasid. Alles aastaid hiljem sai poiss teada, et slängisõna tselka tähendab ka neitsinahka. Noh, vene keelest üle võetud. Kas ta siis tegelikult siis midagi muud kui tselluloidi taga ajas? Kes seda teab... aimugi! Igatahes võis siit leida hunniku täiesti terveid kamme, kuid ka defektiga pisirehasid oli mõnus luubi koondatud päikesekiirtest põlema panna, aah, kuidas Kollale meeldis vingulõhn, siis, kui päikesest süüdatud tuli tselluloidis alles suhistades vindus, vaagis nagu, kas lahvata leegina lõõmama või mitte.
Asukoht teoses
lk 44
