Minu elu Supilinnas. Muidu oli elu...

Muidu oli elu ju vaikne ja looduslähedane, vaid õllekas mühises ja ohkas mõnikord kuuldavalt. Aga tavalise helifooni moodustas koerte haukumine, mõne harva auto möödumine (ega munakividel ju kihutada ei saanudki), rongi kauge login, kevadel hulluksajavad ööbikud, mõnikord võis kuulda kuke kiremist ja öösiti vahel hiirekrõbinat (kord jooksis hiir mul isegi üle näo). Piiri tänava nurgal elas üks riiakas naine, tema ka aeg-ajalt räuskas kuuldavalt.

Asukoht teoses