Ma mõtlesin Toomemäele ja tähetornile ja pärnadele, erkrohelistele lehtedele ja värskelt niidetud muru lõhnale. Ja sellele, kuidas valged ja roosad kibuvitsaõied kipuvad nii häbematult kiirelt oma kroonlehti loopima. Ma mõtlesin, kuidas munakividega sillutatud mäest üles ronides on kõik su ümber karjuvalt ja peenelt roheline. See maailma ümbritsev kirme: tajutav, aga samas nii... võõrast reaalsusest.
Asukoht teoses
lk 28
