Ja lemmikajad on olnud need varasuvised hommikud, kui aknast tuleb sirelilõhna ja linnud laulavad pargis pärnapuude otsas. Päike on just tõusnud, foorid veel ei tööta ja ma istun kastemärjal pingil: vaatan, kuidas päike tõuseb aina kõrgemale ja foorid vilguvad kollaselt. Ükski auto ei sõida, ükski inimene ei liigu, eelmisel õhtul on sadanud vihma, kõik on nii värske ja lõhnab. See on minu linn ja minu tänavad, minu taevas ja minu suvi. Kuni kostab esimese luua virgeid kraapsatusi asfaldil. Ja esimese koera haugatus. Esimese auto käivitamise mürin kusagil eemal.
Asukoht teoses
lk 22
