Kuna minu olulisemad teatrirollid jäävad Tartusse, ütlen kohe, et minu jaoks on ainus päris teater Vanemuine. Sattusin sinna esmakordselt koos Fixiga, kui jalutasin minema koolist, kuhu olin tööle suunatud. 1983. aastal oli meil teist korda „Põhjaneitsi“ tükk, mille tulemuseks oli paras skandaal. Fix ja mina koos nendega tulime hommikul mingilt öiselt mängult. Valvur teatris magavaid pillimehi üles ei ajanud ja etendusele kõik ei jõudnud, sest magasid sisse – mina olin kohal.
See oli teatri juhtkonna sõnul range distsipliinirikkumine, mida ei saanud andestada, ja nii vallandatigi Fix Vanemuisest. Mina jäin ainsana bändiliikmetest teatrisse edasi ja olin selle üle väga rõõmus. Jätkasin Vanemuise koori solistina, sest ma polnud ooperilaulja ning mingi amet pidi mul teatris olema.