Kusagil mujal pole ma näinud nii masendavat, nukrat ja porist sügist kui siin. Räägitakse, Tartu olla sügiselinn, kauneim ja õdusaim sel aastaajal. See peab siis küll olema üks teine sügis, mitte see, mida olen näinud mina – värisemapanevalt märg, täis ruttavaid pahuraid inimesi, võõraid nagu tulnukad teiselt planeedilt, tulvil niiskelt tumedate raagus puude naginat ja kohinat, mis viimaks valusalt südant pitsitama hakkab.