Tartus oli haualkäimine kindel kuritegu. Igal aastal visati üks üliõpilane Kuperjanovi haual käimise eest ülikoolist välja. Alati valdasid siis teisi kahesugused tunded. Ühelt poolt andis see magusa õnnetunde, et ikka veel on noori, kes seal käivad. See oli märgutuli mälust.