Viola. Ja siis nii...

Ja siis nii äkitselt oli käes vana aasta viimane päev.
Kuigi alles eile oli üle valges talverüüs linna heiastunud hele madal päikesekiir ning pärastlõunal loojudes õhu, majade fassaadid ning inimeste härmatanud palged kargelt külmroosaks maalinud, hakkas öösel tasapisi sadama ning uue aasta vastuvõtuks askeldustesse tormavad linnakodanikud leidsid end krae vahele pugevas lumepihus.

Asukoht teoses
lk 173