Öisest jaamast läksime ülikooli ühiselamusse, kus õel oli elamiskoht, ta õppis neljandal kursusel folkloristikat.
/---/
Järgmisel päeval sain juba ka linna uudistada, nii hirmus suur ja seninägematu näis mulle kõik. Kastani ja Riia tänava nurgal on praegugi enam-vähem muutumatuna alles üks maja. Praegu, 2011. aasta augustis on see sama raudteepruun ja väsinud väljanägemisega, nagu oli augustis 1948. Tookord töötas seal fotograaf, õde viis mu sinna ja esimest korda elus tehti minust ateljees dokumendifoto.