Minu aeg ja selle lugu. Mu koolitee on...

Mu koolitee on pikk, Puiestee tänavalt Peetri kiriku kõrvalt – seal ongi meie koolimaja – Lina tänavale saab ligi kolm kilomeetrit, edasi-tagasi siis kaks korda nii palju. Meil kehtib Moskva aeg, see on kunagisest Eesti ajast tund aega varasem, märtsikuus hakkab kella seitsme paiku juba hahetama, talvine kottpimedus on taganemas.
/---/
Siiski on hea, et ma ei ela enam Raudtee tänaval nagu keskkooli alguses. Sealt, Pauluse kalmistu juurest Puiestee tänavale tuleks üks ots vist oma seitse kilomeetrit, edasi-tagasi neliteist.
/---/
Minu õnneks oli meie kool tookord alles Viljandi tänaval.
Loomulikult me kõik käime koolis jalgsi, bussiliiklust Tartus ei olegi. Kas natuke on või üldse ei ole, ma ei tea.
/---/
Mingi bussi moodi asi on mõnikord mõnel tänaval vastu veerenud, aga ma pole isegi huvi tundnud, mis asju selline ajab, sest inimesi ei paista seal sees olevat.
Teosest