Minu Eesti. 3. Mis juhtus? Minu kõige ergum...

Minu kõige ergum mälestus Kati Murutar Murdmaa Vasar Vatmannist oli tegelikult pärit ühest varasemast ajast: ta seisis oma hiinapärase nimega Liu külas asuva maamaja köögis punastes bikiinides ja hommikumantlis ning keetis mulle ja Epule seljankat. /---/

Minu kõige ergum mälestus Mercast, tolle raamatuesitluse õhtu teisest suurnimest, oli aga see, kuidas ta laekus kord Prima Vista kontserdile. See on kord aastas Tartus toimuv sündmus, kus kirjanikel lubatakse rahvale muusikat teha. Niisiis tuli Merca kohale ning lõõritas kuulajatele innustavaid šansoone, taustaks mängimas neli või viis tursket maapoissi, kes kõik nägid välja nagu Hells Angelsi liikmed. Lugude vahel rüüpas ta muidu pika musta mantli taskusse peidetud plaskust handsat. Merca oli ümmarguse ja meeldiva maatüdruku näoga ning oranžikaspunaste sassis juustega tõeline nõid. Tema õige nimi oli Merle Jääger, umbes nagu Rolling Stonesi laulja. Mercagi hääles oli pinevust, sellist vaoshoitud pungilikku kraaksumist, ning millegipärast meenutas ta mulle

Teosest