Kui me aga volbriööl, 30. aprilli õhtul Tartus koos blogija Andrei ning teise blogija, Saksamaalt külla tulnud estofiili Jensiga välja läksime, tõmbas ilm parasjagu nii külmaks, et hakkas lobjakat tulema. 1. mail 2007 sadas Eestis lund. Lund sadas ka 2. mail 2007. Ning sellega said otsa ka aprillirahutused. /---/
Volbriööl, mil tudengid marssisid oma teklite ja piduriietega peolt peole, olime meie kolm tunnistajaks sellele, kuidas keegi noor vihane mees, kes kandis keebina Venemaa lippu, sai ühel Tartu kesklinna peamisel, Rüütli tänaval politseiniku käest sõimata. Lihaseline noormees, kes oli oma pea kiilaks ajanud ning riietunud üleni musta, oli karjunud midagi fašistide kohta, nagu tõlkis meile Andrei, kelle emakeel oli vene keel. Need kaks vaidlesid seal, kuni kehv ilm sundis mõlemat koju minema. /---/
„Kas te siis ei tea?” ütles Andrei. „Enamik Eesti politseinikke on venelased.”
Asukoht teoses
lk 134–135
