Edasi, kuigi ametlikult kõigest Tartu linna ja rajooni ajaleht (EKP Tartu linna- ja Tartu rajoonikomitee ning Tartu rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee häälekandja) oli üks Eesti kõige loetavamaid lehti, mille tellimiseks olid inimesed nõus ööde kaupa järjekorras seisma. Paberilimiit oli see, mis lehe trükiarvu piiras ja lõpuks sai Edasit tellida vaid koos Rahva Hääle või mingi muu propagandaväljaandega nagu näiteks ajakiri Eesti Kommunist – seegi oli kooslus, mida nimetati Brežnevi pakikeseks!
Edasis suudeti isegi kõige nahksemaid parteilisi valveteemasid enam-vähem loetavalt käsitleda. Kuidas see võimalik oli? Eeldasin, et ülikoolilinna Tartu partei esimeseks sekretäriks ilmselt ei riskitud panna päris juhmakat põmmpead, pidi ikka olema mingil elementaarsel moel haritud inimene, kellele professorid kohe kohta kätte näidata ei saaks. See ei olnud päris nii. Lihtsalt Tooms oli suunatud Edasi peatoimetajaks EKP keskkomitee propagandaosakonnast ja kõik Tartu parteisekretärid olid hirmul, et ta võib nende peale kituda. See sundis neid tema tegemistest pigem eemale hoidma.
Lõpuks sai Edasi edu Toomsile saatuslikuks. Küllap oli tema populaarsus juba pikemat aega võimudele pinnuks silmas, ja tema kalduvus pidu panna mängis neile kätte vallandamiseks poliitiliselt korrektse põhjuse.
Asukoht teoses
