Suur Jumal! Ülikooli peahoonet ei ole enam, tulekahjus on hävinud pool hoonet. Kohutav! Ma sattusin sinna, kui suur tuli oli kustumas. Hilisööni seisid peahoone ees inimkogud. Neid oli palju, see polnud uudishimu. See oli lein. Mu kõrval seisis vanake, tõenäoliselt ülikooli vilistlane. Ta vaatas väsinult, aukus põskedega, lootusetu tardunud pilguga põlevat maja. Järgmisel varahommikul seisid taas tumedad kogud Ülikooli tänaval peahoone ees, ja nii päevade viisi. Rahvas leinas tummalt, sissepoole, vaimutempli häving on kogu rahva kaotus.
Asukoht teoses
