Reisil lõunasse soovitan teha peatuse Tartus, mis on tõeliselt veetlev ülikoolilinn. /---/
Esimest korda käisin Tartus lihavõttepühade ajal 2007. aastal, rohkem kui pool aastat enne Eestisse kolimist. Reis möödus sõprade seltskonnas, kuid midagi muud head selle sõiduga ei seostugi. /---/
Tartut võiks pidada Eesti Tampereks, ehkki olen kuulnud, et ka Viljandit on selle tiitliga pärjatud. Usun siiski, et heas mõttes. Tartu tamperelikkust võiks kinnitada see, et mõlemad on ülikoolilinnad ja nad on omavahel juba nii head sõbrad, et Tartus asub koguni maja, mille nimeks on Tampere. See on võib-olla linnade puhul sama mis verevanne.
Originaalse nimega Tampere maja on Tampere ja Tartu ühine kultuurikeskus ning selleks on puumaja Tartu kesklinnas. Seal saab korraldada või siis käia vaatamas kunstinäitusi. Lisaks saab majas ööbida kodustes tubades mõõduka tasu eest.
Tampere maja keldris on hämar ruum, kuhu sattusin lugu tehes luuleõhtule. Laudadele olid asetatud tulukesed, mis heitsid sooje varje pruunikas-oranžidele telliskiviseintele.
Asukoht teoses
lk 77–78
