Olen jõudnud Toomemäele. Härmas puudelt kostab mingi tasane helin, otsekui puudutaks keegi aeg-ajalt pisitillukese harfi keeli.
Läbipaistvale taevale on kerge loor ette tõmmatud, kuuvalgus laotub kõigile ämblikuvõrguna ja paneb mulle järele jooksma musta varju.
Milline oleks see taevas päeval? Kui võtta ära tähed ja kuu ja asendada need päikesega?
Taevalaotust katavad päeval justkui härmalõngad. Pisikesed, pisikesed ja hästi tihedasti üksteise külge sõlmitud. Härmaniitide peale on riputatud sinised, roosad, hallid, valged, lillad kangad. Kui palju on taevas värve!
Asukoht teoses
lk 63
