Tervislik toitumine on kõrghariduse üks tingimusteta eeldusi. Seetõttu eelistasime õllerestoranis karbonaadi, mis oli suur, hernestega ja maksis 72 kopikat. Seda aga vaid pärast stipipäeva. Sellised priiskamised liikusid peagi edasi „Võidu“ sööklasse. Jõukam, kes sai veel endale mulgiputru lubada, võttis leiba rohkem ja määris sinepit peale, sest seda anti tasuta.
/---/
Kui õllesaal restoraniks ümber ehitati, kogunes avamisele märkimisväärne rahvahulk. Meie seltskond oli eelmisel õhtul viibinud ühel ülikooli pidulikul üritusel, öö läbi bridži mänginud ning suundus riideid vahetama, et jõuda avamisele ülikonnastatult. Tunglev rahvamass jättis mulje, nagu oleks sissepääs lootusetu. Selgus aga, et koos restoranistaatusega oli uksele siginenud ka šveitser, kes ilma lipsuta kedagi sisse ei lasknud. Rahvamass jooksis koju lipsu soetama. Meie, väsinud, kuid etiketile vastav seltskond, pääses uude pühakotta järjekorrata ja võis valida sobivaima laua. Lipsunõue kadus küllalt kiiresti, kuid pidulik ja kasulik kogemus järjekordsest sotsialistlikust potjomkinlusest jäi igaveseks meelde.
Asukoht teoses
