Turus hakati, esialgu küll salaja, müüma sini-must-valgeid lippe. Need olid laualipud, kuid mõned ka Pika Hermanni tornis, mis olid kauni käsitööna valgest või kollasest metallist valmistatud. Vanapapi, kes neid turus müüs, pani vahel sellise laualipu ka Helle müügilauale. Nii seisid needki müügiks mütside vahel. Ja see kaup läks erakordselt hästi. Imelik oli, et keegi ei tulnud seda müüki keelama. Nähes aga miilitsat kõndimas, peideti lipud kiiresti muu kauba alla.
Asukoht teoses
lk 223
