Elutegevuses. Tartu äärlinnade elamisolud...

Tartu äärlinnade elamisolud olid veel vägagi viletsad, enamasti puudus elekter, kanalisatsioonist kõnelemata. Selliste tänavate ja majade ümbrus otse haises. Nendes elasid tihti lasterikkad perekonnad. Tänavad olid veel sillutamata ja vihmastel aegadel porised. Volikogus ja komisjonides nuriseti nende nähtuste üle. Kord vastas linnapea Luik: „Tartu rahva võiks ära paigutada ühe tänava pilvelõhkujatesse... siis võiksime kõndida hõbedastel tänavatel!” Tal oli õigus. Tartu linn oli maa-alaliselt lai. Juba enne linnaga ühendamist olid mõisade maad, nagu Karlova, Ropka, Tamme ja Tähtvere alad, teatava määrani käsitööliste ja tööliste majakestega asustatud. Linna alla sattudes ei saadud ju neid majakesi lammutada, vaid linna kohuseks langes teede, kanalisatsiooni ja elektri eest muretsemine. Mõnede aastatega ei suudetud neid puudusi täiesti kõrvaldada.
Asukoht teoses
lk 116–117