Mälestused, IV. See oli korp! ...

See oli korp! „Rotalia“ endine maja, mis tänaseks korporatsioonile tagastatud. Eraomandus on eraomandus, selge see, ainult et säärast klubi ei teki vist enam kunagi, asukoht oli ideaalne (ühiselamute ja õppehoonete lähedal Tähe tänava alguses) ja endisaegse hõnguga. Keldris riietehoiu vastas paiknes üks eriline koht, mille hiilgeaeg langes samuti 1960-ndatesse. See oli mitteametlikult „Mehvistuks“ kutsutud õllepunker, suhteliselt kitsas ja suitsune, aga lärmakas ning üliväga meeleolukas. Paljud noored inimesed omandasid „Mehvistus“ õllejoomiskooli ja seltskondliku suhtlemise kogemuse. Mina nägin seda natuke kõrvalt, sest kui ise tudengiks sain, olid sealgi „tunnid juba lõppemas“, õllemüük keelati ja saatürlik katakomb muutus hoobilt korralik-igavaks kohvikuks. Tõsi, vein jäi alles.