Lisaks lokaalidele elati seltsielu ka ühiselamutes ja mõnedes erakorterites. Viimastest oli vist tuntuim Aleksander Mülleri elamine Komsomoli, nüüdses Kroonuaia tänavas. Selles punkri ja salongi vahepealses kohas, mida kutsuti lihtsalt „Mülleriks“, olid üsna tihti (kui mitte pidevalt) lahtiste uste päevad, õhtud ja ööd, aga kuna mina käisin seal ainult mõned korrad, siis las neist kirjutab keegi asjatundlikum. Ütlen ainult, et seal kohtas igasuguseid „karvaseid ja sulelisi“, ka teistest linnadest, ning sinna jäädi päris sageli aplaagrisse. Vaevalt oskasid korteriperemees või mõni tema selle hetke püsidaamidest alati öelda, kes on kõik need inimesed, kes seal lõbusalt läbustavad või norisevad.
Asukoht teoses
