Leht ilmus reedeti. Neljapäeval käisime seda Kastani tänava trükikojas küljendamas, toimetaja pidi toona juures viibima. Oli alles tinalaoajastu, suures, klaveri ja ketrusmasina ristandit meenutavas laomasinas klõbistati valmis rasked matriitsid, mille siis küljendaja oma laual teravate pulkadega leheformaadis raamistikku sättis. Sellele tõmmati rulliga trükivärvi peale ja tuligi esimene tõmmis, millelt meie lugesime kohapeal korrektuuri. Pärast kandis küljendaja meie tehtud parandused matriitsile üle (ladu oli mõistagi peegelpildis), vahel tehti teinegi korrektuur. Siis käis leht veel tsensori käest läbi ja sai oma „MB“ numbri impressumisse, enne kui võis trükki minna. Praegu tundub see uskumatult algeline käsitöö, täielik retro.