Kooli vastas üle Tähe tänava oli hekkide- ja põõsasterohke park, kuhu lapsed vahel pärast tunde kogunesid ja palli mängisid. (Vanemates klassides oli see üks meelispaiku suitsu tegemiseks.) Pargi keskel seisis kivi, millesse raiutud kiri teatas, et sellel kohal asus aastatel 1676–1678 Forseliuse Seminar. Teatavasti oli too esimene haridusasutus Maarjamaal, kus valmistati ette eesti soost õpetajaid maarahva alamastme koolide jaoks. Kivi on tänini omal kohal, kuid ümberringi on kõvasti raiet tehtud, endisest pargist on saanud läbipaistev ja -käidav haljasala. Seminari juhataja auks nimetatakse meie kooli praegu Forseliuse gümnaasiumiks. Enne seda (1970–1991) oli kool kandnud Johannes Semperi nime. See polnud ühtpidi võttes päris mõistusevastane, oli ju meie kool kirjanduse süvaõppega ning Semperil kui kirjanikul ei puudu eesti kultuuri ees teened.