Lahing Tartu pärast kestis kümme kohutavat päeva. Esimestel päevadel lasksid venelased õhku sillad. 9. juulil kell 6.20 hommikul – juba Katariina-aegse, Soome graniidist ehitatud, kaarte ja kettidega Kivisilla, mis oli olnud talvel härmatise sädeleva hõbedaga kaetuna täiesti nõiduslik. Graniiditükid lendasid tohutu kaugele. Saabunud 1946. aastal Tartusse, nägin kahte sellist tükki: üht Uspenski kiriku altariosa juures, teist Barclay de Tolly ausamba lähedal. Teine sild lasti õhku 10. juulil kell 21 (sakslased taastasid selle väga kiiresti ja õhkisid 1944. aastal).
Emajõgi, millel ei olnud rohkem sildu, lahutas sakslasi ja venelasi, kes hoidsid veel enda käes Ülejõe linnaosa. Need, kes ei olnud jõudnud vajalikku linnaossa põgeneda, üritasid ujuda üle jõe. Venelased tõkestasid selle kuulipildujavalangutega. Mööda jõge ujusid laibad.
Asukoht teoses
lk 181–182
