Tunnimehed. Meie sõjaväkke võtmisest...

Meie sõjaväkke võtmisest, eelmise aasta sügisest saadik, pole keskmine vend oma labori kolimise tõttu – Toome kliinikust Burdenko tänavale, tähendab tollesse etnograafiamuuseumi kõrval asuvasse endise naistevangla remonditud ja ümberehitatud hoonesse – praktilise teadustööga tegeleda saanud; kõik aeg üksnes lugeda, ainult geneetika teoreetilise poolega tegelda... Meenub, kuidas ta meie kööginurgas merisigu kasvatas, nende peal Mendeli katseid korrata püüdis – küll loomade peal; noid paaritamisi, poegimisi – küll sigisid! Must isane, Mustuke, oli lausa hull emaste järele... Aga ma mäletan – ja väga kirkalt! – ka toda vanglat – millest keskmisele vennale uus töökoht saab... Kui me Nõmmelt Tartusse kolisime, seisis Burdenko tänaval, just vanglahoovi nurgal üleval vahitornis sõdur; ja müüril sissepoole koolutatud raudlattidel jooksis okastraat... Kes võis arvata, et meistki saavad pea samasugused tunnimehed.

Asukoht teoses
lk 346