Ronisime kohtunike kellakõlistamise künkale, mis meenutas Ülejõel Jaani surnuaia ligidast Tuule tänava ajaloolist võllamäge. /---/ Tähtvere pargi teises otsas, katoliku (nüüd ma tean, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise) kirik meeldis meile enneolematult: maailma ilusaim. /---/ Teadsime vaid, et Roomast oli siia saadetud kolm nunna, kes elasid Taara puiesteel Käosaartega ühes majas. On vabal ajal siinsamas kõrval lastehaigla õed, seal nad musta kanda ei või. Ent ega me neist midagi täpsemalt ei teadnud, müstilised, pikkade mustade pearättidega olendid justkui nahkhiired.
Öökull huikas, ilmselt Toomkiriku varemetes. /---/ Kaua me ei palvetanud, tõusime läbi oru Musumäele, mulle meeldis Sirle jutt Krausest ja Morgensternist, et ta midagi rohkemat teadis kui mina, isegi näiteks keldreid, laibakuure ja koopaid Toomel, et ta polnud mõni habras, õrn uihh-ja-oihh, ja me olime mõlemad rännuhimulised…
Asukoht teoses
lk 242–243
