Kord elas Oskar Luts Tartus Karlova linnaosas Pargi tänavas puust maja teisel korrusel. Tema all elas üks ettevõtlik eideke, kes endale vana klaveriloksu oli üürinud. Kooliõpilased käisid suvel tasu eest sel riistapuul harjutamas. Klaver ise oli juba küllalt vilets, selle klimberdajad tihti veel viletsamad. Kuna see obligatoorne muusika kestis kogu päeva kuni hilisõhtuni, siis oli Lutsul absoluutselt võimatu keskenduda. Hädas võttis siis oma paksu puust põhjaga vana tooli ning hakkas seda konarlikku põrandat mööda nurgast nurka lükkama, ikka edasi ja tagasi. See sünnitas muidugi eidekese ja tema kundede pea kohal kohutavat müra. „Kui ma niimoodi umbes pool tundi „musitseerin“, siis on selleks korraks rahu majas,“ ütles Luts muiates. Varsti kolis eideke klaveriga mujale.
Asukoht teoses
lk 127–128
