Sammun ettevaatlikult üle uulitsa, kus natuke eemal algab puiestee. Seal kükitab pikk rida voorimehi oma troskadel ja nende seljataga uulitsarentslis istub veelgi pikem rida vanamoore korvidega, kotikestega ja potukestega. Kes müüb lilli, kes müüb seeni, kes marju ja kes ootab ostjaid oma arstirohtudele ning juurikaile. Selle rea lõpul istub pime vanamees, kräätsutades viiulit ning lauldes sinna juurde mulle nii hästi tuntud viisi: Las mind minna...