Talutasin oma sõbra Barklai platsile, asetasin ta pingile nagu närtsinud sinilillekese, istusin ise ta kõrvale ja jäin ootama. Kuid kogu aeg hoidsin kinni tema pintsaku kaelusest ja taskust, et ta ei variseks kokku nagu kirja- ja kunstimeeste kultuurkapital.