Tartu muinsuskaitsepäevad tõid rahva tänavaile. Niisiis koguneti neljapäeva...

Niisiis koguneti neljapäeva hommikul Tartusse. Reedeks oli kogu üritus tuurid juba nii üles võtnud, et rahvarohkuse kaasabil kujunes esimeseks laialdaselt meeldejäävaks sündmuseks inimeste rongkäiguks kogunemine ülikooli peahoone ees. Peahoone esine oli nii paksult rahvast täis, et see oli isegi korraldajatele ootamatu. Suur rahvuslik üritus oli saanud tõelisuseks. Trivimi Velliste kõne peahoone ees oli sütitav ja sellega ning järgneva tõrvikute süütamisega algasidki sisuliselt päevade kõrghetked, kuid see ei olnud veel kulminatsioon. Tohutu rahvamass kujundas peasündmuseks rongkäigu enda ja sellele järgnenud miitingu.
/---/
Rongkäik kulges peahoone eest Lossi (tollal Lätte) tänava kaudu üle Toomemäe Ingli- ja Kuradisilla alt läbi ja seejärel Liivi tänavast ümber Eesti Rahva Muuseumi peahoone nurga (Veski /Burdenko) tänavale ning sealt juba Kuperjanovi (Heidemanni) tänavale, kus rahvamass täitis kogu tollase raudteelaste klubi (hilisem ERM-i näitusemaja) esise väljaku nii, et teda jagus ka Karu pargi otsa, platsi äärde paigutatud ajutise lava ümbrusse ning endise Eesti Üliõpilaste Seltsi maja ette. See maja tõusis tähelepanu keskmesse seetõttu, et ukse kõrval asuvasse kolmeharulisse lipualusesse olid paigutatud kolm eraldi varrastele kinnitatud ühevärvilist kangast, mis üksteise kõrval seistes moodustasid ühemõtteliselt sini-must-valge.
/---/
Suurürituste vahele kavandasime hulgaliselt selliseid, mis lõid tegelikult liikuva ja kõikehõlmava kokkutuleku kavandi. Nendeks olid näiteks linna ajalugu tutvustavad ekskursioonid ja väljakuulutatud kellaaegadel konkreetsete ajalooliste monumentide juures või nõukogude võimu poolt hävitatud monumentide asemetel toimunud miitingud. Kuigi kavas olid pelgalt monumentide ja isikute tutvustused, kujunesid neist omaette poliitilised meeleavaldused – oli ju monumentide omaaegsel hävitamisel poliitiline eesmärk kustutada rahva mälust rahvuslikud sümbolid. Üks selline kogunemine oli mõeldud iga päev – esimesel päeval mälestati Toomemäel Villem Reimani monumenti (tutvustas Mart Laar ja üldse olid neis paigus esinejad enamasti ajalooüliõpilased või hiljuti ülikooli lõpetanud), teisel peahoone taga Gustav II Adolfi monumenti, kolmandal Emajõe ääres Kalevipoja monumenti ja neljandal tohutu massimeeleavaldusega Eesti Rahva Muuseumi selle omaaegses asukohas Raadil järve ja muuseumi asukohaks olnud mõisahoone varemete vahel.
/---/
Kolmandal päeval toimus väga rahvarohke üritus Pauluse kalmistul – kohas, kuhu olid maetud Tartu vanglas punaväelaste poolt 1941. aasta suvel kiiruga hukatud 192 vangi. Ka seal seadsime sinise, musta ja valge lindiga ehitud küünlaid kolmekaupa kõrvuti.
/---/
Muinsuskaitsepäevad toimusid kõigile nähtavalt kogu Tartu linnas. Tuldi tänavaile ja täideti need oma sõnumiga – eesti keel ja kultuur peavad jääma.
Teosest
lk 226 – 232