Minu imeline elu, 1. Kunagi ei väsinud...

Kunagi ei väsinud ma uudistamast liiklust Emajõel: pikki palgiparvi, mida vedasid väikesed vilkad puksiirlaevad, raskelt koormatud tõrvmusti lotje, sõudesportlaste saledaid aerupaate ning lõbusõitjate purjekaid ja mootorpaate. Emajõel käisid toona niihästi ülesvoolu, Võrtsjärve suunas, kui ka allavoolu, Peipsile reisilaevad. Isegi rataslaeva olen Emajõel näinud. Sel haruldusel oli mõlemal pool suur sõuratas, mis pladinal vett kühveldas, just nagu Mark Twaini elupäevil Mississippi voogusid kündnud aurikutel. Vahel seisis Tartu sadamas mõni Peipsilt tulnud piirivalvelaev, mille nappi, kuid rahupäevil piisavat pardarelvastust madrused hoolega töökorras hoidsid.

Teosest