Tegelikult tüdinesin ma Narva maantee ühikast juba selle ainsa öö vältel, mis ma seal elasin, kohe Tartusse kolides. Oma esimesel hommikul ärkasin ma üles sellest, et mul sajab lund otse näkku. Jep, otse näkku, ja ma olin nelja seina vahel, oma toas! Vaatasin lage ja vaatsin seina ja seal, seinas, oligi umbes elevandi summuti suurune auk, kust sadas sisse, ja otse minu näkku. Juba tund aega hiljem olin ma kolinud ühikast ära.