Päristoast tuleb mulle meelde kahe kohaliku juuratudengi ühikatuba Tiigi tänavas, mida ma külastasin hiljuti ühe ajaleheartikli raames.
/---/
Ma polnud kunagi varem näinud tuba, kus asetseb keset põrandat oma, isiklik prügimägi. See oli tõesti prügimägi ja mitte ainult prügihunnik, sest noormehed olid visanud sinna kogu oma prügi viimased viis kuud ehk alates kevadsemestri algusest. Hais toas oli õudne ja ma tõesti imestasin, miks naabrid ei ole teinud asjast mitte midagi. Kindlasti tõmbas mägi ligi ka kõikides Tartu ühikates möllavaid rotte ja tarakane.
Naabrid kindlasti teadsid prügimäest, sest juuratudengite toa ukses oli nii hiiglasuur auk, et sellest mahtus pea läbi. Auk olla tekkinud rüseluse käigus.
Asukoht teoses
lk 222–223
