Tartu kevad 1996. Muidugi on naljakas...

Muidugi on naljakas osta Supilinnas viina poest, sest seda müüakse siin igal nurgal ja igas hoovis, ja täitsa võimalik on, et salaviin on siin isegi kvaliteetsem kui poest ostetud kraam. Ma üldse ei imestaks, kui Supilinnas tegutseks mingi Supilinna selts, mille põhitegevuseks oleks kohaliku viinatootmise arendamine ja propageerimine.

Nii laialt levinud tegevuseks ja äriks on salaviinatootmine Supilinnas kujunenud.
Siin ollakse uhked oma viinatööstuse üle – mis siis, et see on illegaalne!
/---/
Enamik Tartu majasid ju on ehitatud omavoliliselt, aga hiljem on need vormistatud ametnike poolt seaduslikeks, muidugi.
/---/
Marja tänav on lühike pärasoole pikkune jupike ja majanumbreid pole siin olnud kasutusel ilmselt mitte kunagi. Maja, mida meie otsime, on kahekordne puitmaja, mis kunagi on olnud kollane, aga nüüd on see tume nagu prügi ja sitaga reostatud Emajõe vesi. Pimedas pole õige maja leidmine siiski kerge, sest siinkandis on räpaseid, oma värvi kaotanud kahekordseid maju kümneid.

Asukoht teoses
lk 227–228