Õhtu esimene lokaal, Suudlevad Tudengid – ja saan kohe petta noorukese baarmeni käest. Arve peal on joogi hind neli korda kallim kui joogikaardil. Juhtub, aga eriti Tartus.
Järgmiseks uude baari Nott, kus baarileti taga teenindavad neiukesed on küll toredad, aga ei tea jookidest või teenindamisest midagi. /---/
Vanas heas Zavoodis on baaridaamid jälle vanas heas stiilis ebaprofessionaalsed ja ebasõbralikud – ja ilmselgelt pelgavad välismaalase hoiakuga kliente. /---/
Siis Genialistide Klubisse, kus leiame õhtu kõige pikemad joogijärjekorrad – nii pikad, et pöörame ukselt tagasi.
Endise kelnerina näen kohe, et järjekordade põhjuseks pole klientide rohkus vaid baaripersonali oskuste nappus. /---/
Tartu öös on olnud etnoloogiliselt huvitav käia nuusutamas põnevat 1990ndate õhkkonda, aga enam ei käi. /---/
Kuidagi tundub mulle, et laisad ja lohakad baarmenid pole Tartus erand, vaid tööoskused ja -moraal on sama madalad Tartus tervikuna?
See hõlmab ka Tartu ülikooli – mille üliõpilased on paljud Tartu baarmenid ja on ka nende kliendid. Pigem olen karsklane, kui tartlane!