1944. aasta hilissügis oli Tartus üsna kõle. Enamik linna oli varemeis. Ka I Keskkooli hoonest Riia tänavas olid järele jäänud vaid suitsunud müürid. Veevärk töötas juhuti ja elektrit jätkus vaid kesklinna valgustamiseks. Toiduainete müük oli normeeritud ja sööklas sai rõõmu tuntud peamiselt pisikala-aedvilja vaheldumisest. Ka riietuses oldi vähenõudlik. Kulunud treeningutega kanti elegantset kaabut või olid saapad erinevast paarist – see ei seganud kedagi. Peaasi et elu kees ja jälle kodulinnas!
Asukoht teoses
lk 76
