Akna taga laiub Annelinna suveõhtu. Eemal peegelduvad Anne kanalilt vastu Tigutorni ja Pläsku tuled, mis kaovad tumedasse vette. Liisu on alati lummavaks pidanud, kuidas linn jõe- või kanalivette peitub, sealt peegeldub ja siis justkui uueks, paralleellinnaks kehastub... Sellepärast meeldibki talle istuda Tooma köögis. Tema enda korteri akendest jõge ja kanalit ei näe, näeb vaid aina järgmisi ja järgmisi paneelmaju, iga aknas peidus mõni mikrokosmos.