Väike suverapsoodia. Pimedate õppe- ja...

Pimedate õppe- ja tööasutusega asjaajamise võttis enda peale Voikese perenaine Amalie. Asutus paiknes Narva maanteel. Mind määrati punumisosakonda matitööd õppima. Ühiselamu voodikoht ootas Era tänava meeste ühiselamus. Hommikul tulime sealt kambakesi välja, majahoidja Priks talutas kõiki meid pimedaid poisse ja mehi läbi linna, üle silla kuni töökohani.
/---/
Töökodades valitsesid erilised lõhnad. Harja- ja pintslitoas oli kampoli ja petrooli lõhn, matipunumistoas vitste ja õlgede lõhn.
/---/
Maja teisel korrusel asus naiste ühiselamu.
Era tänava maja ümber oli üpris suur kenake iluaed, seal sai kevadel jalutada ja päikest võtta.
/---/
Era tänavas vannituba ega sauna ei olnud. Pesemas käisime Emajõe saunas, marssides kojamehe käevangus üle Toomemäe. Olime nii-öelda riiklikul ülalpidamisel: söök, seep, voodivarustus, kuskilt heategijatelt hangitud kantud rõivad. Magamiseks olid põhukottidega raudvoodid.
/---/
Ühiselamus elutses erineva elusaatusega inimesi: kes oli puupiirituse joomise tõttu pimedaks jäänud, kellel oli haigus nägemise viinud, kellel sõjatrauma.
/---/
Narva maantee õues peeti igal kevadel korvipaju laasimise talguid.
Asukoht teoses
lk 177–178