Kesklinna kolimine on mul hästi meeles. Kuna tolknesin kolijatel jalus, saadeti mind pontšikubaari. Ostku ma pontšikuid kaasa. Seisin siis seal pikas sabas ja vaatasin, kuidas toored pontšikud muudkui masinast välja vupsasid ja kuuma õli sisse potsatasid. Kõik võtsid kandiku – mina ka. Kõik kuhjasid pika kaheharulise tõstukriista abil taldrikule tolmsuhkruga üleriputatud tulipalavaid ja ülimalt ahvatlevaid sõõrikuid – mina ka. Kõik võtsid teeklaasi ja nõristasid metallkolust sinna teed – mina ka.
Asukoht teoses
lk 212
