Toometondu. Selles vanas majas...

Selles vanas majas, kus asus üheksateistkümnenda sajandi Tartu Linnakodaniku Muuseum, leidus nii majavaime kui ka kummitusi, tontidest rääkimata.

„Me soovime teada, kuidas inimesed keskajal elasid,“ sõnas Aadu.

„Kahjuks ei ole nii vanast ajast ühtki elumaja säilinud,“ selgitas töötaja. „See hoone siin Jaani tänaval sai valmis 1744. aastal.“

„Nii ammu!“ imestas Aadu. „Kuidas ta küll ajahambale vastu on pidanud?!“

„Vanasti olid oskajad ehitusmeistrid,“ möönis muuseumitöötaja. „Väljapanek, mida siin näete, kujutab keskklassi kodaniku kodu aastal 1830.“

Aadu jalutas muuseumi ühest toast teise, uudistades vanaaegset mööblit ja ruumikujundust. Eriti meeldis talle köök, kus leidus kõikvõimalikke põnevaid majapidamisesemeid. Kõik tundus nii ehtne, nagu oleks perenaine korraks turule läinud ja asub peagi perele lõunat valmistama. Köögis hõljus kerge suhkrumandli hõng.

„Lapsed käisid muuseumis ja proovisid vanaaegset maiustust valmistada,“ selgitas muuseumitöötaja.
Teosest
lk 38–39