„Vaadake,“ osutas Toometondu maast vaevu väljaulatuvale müürijupikesele, „keskajal oli linn müüriga ümbritsetud, et vaenlane hõlpsasti kallale ei pääseks. Niipaljukest on veel müürist säilinud.“
/---/
Ringi vaadates tundus botaanikaaed talle otsekui talveunne valmistuvat, ei olnud siin suvist lillevaipa ega sügise lehekirevust. Siiski paitasid mitmed sügavrohelised okaspuud ja visalt lillatav kanarbik silma.