Kuldsed kuuekümnendad: Tartu tudengi mälupildis. Kultuurimälestiste loetelu venis...

Kultuurimälestiste loetelu venis pikale. Tartu kui vaimukeskuse mõistmiseks on nad aga tähtsad, sest moodustavad olulise osa linna kultuuriruumist, milleta on võimatu mõista nii Tartu vaimu olemust, millest edaspidi juttu tuleb.
/---/
Vaevalt ükski tartlane oma elu ilma Emajõeta ette kujutab. Muidugi on jõe ümbrus viimastel aastatel palju muutunud, nagu Tartu isegi. 60ndatel Annelinna alles hakati välja ehitama. Tollal koondus aktiivne elu rohkem kesklinna, Raekoja ja ülikooli ümbrusesse, aga ka Taara ja Tamme linnaosade kanti. Ka puudusid jõel täna toretsevad moodsad sillad. Praeguse jalakäijate silla lähedalt võis paadimees sind 50ndate lõpus mõne kopika eest teisele kaldale sõuda.
Suvekohvik paiknes Emajõe luhal, jõe ülemjooksu pool, oma pool kilomeetrit pontoonsillast eemal. Emajõe luht oli aga jaaniõhtu ja koosviibimiste korraldamise armastatuimaks kohaks.
/---/
Mõned aastad hiljem ilmus Emajõe linnapoolsesse kaldasse mõnus ujuvkohvik, mida tudengid sageli külastasid. Kohv oli siis ju imeodav ja pealegi oodati seal tudengeid meelsasti. Eriti hästi maitsesid viinerid kartulisalatiga.