Hommikuks oli sadanud pisut värsket lund. Linn väliselt oli puhas ja meeldiv. Aga inimesed?
Nende välimus oli üle öö aastat mitu kümmet vanemaks muutunud. Polnud enam ühtki korralikus riides inimest Tartu tänavail näha, tänavail, kus puhas, valge lumi. Publikut oli tänavail üldse vähe, erakordselt vähe... Ja kes sulle oma vanas, kustki kolikambrist välja toodud riietes vastu tuli, selle silmist ja näost võis lugeda tumma ahastuslikku küsimust: Mis nüüd, mis edasi saab?
Nende välimus oli üle öö aastat mitu kümmet vanemaks muutunud. Polnud enam ühtki korralikus riides inimest Tartu tänavail näha, tänavail, kus puhas, valge lumi. Publikut oli tänavail üldse vähe, erakordselt vähe... Ja kes sulle oma vanas, kustki kolikambrist välja toodud riietes vastu tuli, selle silmist ja näost võis lugeda tumma ahastuslikku küsimust: Mis nüüd, mis edasi saab?
Asukoht teoses
lk 215
