Ajavahemikul 24. II 1918 – 14. I 1919 oli vana Taaralinn k o l m korda sõjakeerises, käis ühe võimu käest teise kätte. Kuid just võitluste ajal oli linnas alati sõjavägesid kõige vähem, palju vähem kui kunagi teisel ajal. Rahvas sai sõdureid näha vaid üksikute vähemate rühmadena. Nii oli ka enamlaste Tartust väljalöömisel jaanuaris 1919.
Unustamatuna püsib silmas pilt partisaanide ratsanikkude salgakesest – oli neid 15–20 vist, – kes eht „maamatslikus“ rõivastises, karusläkide kõrvad lotakil, nagu meie tookordseid vabadusvõitlejaid ungarlane Maksolly mitmes variatsioonis värvidega kujutanud, ilmus üle Kivisilla Raekoja platsile ja sääl rivikorras hetkeks peatus.
Üksikud julgemad daamid ilmusid neid tervitama lilledega, mis olid vist oma tubadest kaasa võetud. Kõik see sündis mingi kartliku kohmakusega, inimesed polnud veel sugugi vabanenud möödunud painajalikust hirmust.
Unustamatuna püsib silmas pilt partisaanide ratsanikkude salgakesest – oli neid 15–20 vist, – kes eht „maamatslikus“ rõivastises, karusläkide kõrvad lotakil, nagu meie tookordseid vabadusvõitlejaid ungarlane Maksolly mitmes variatsioonis värvidega kujutanud, ilmus üle Kivisilla Raekoja platsile ja sääl rivikorras hetkeks peatus.
Üksikud julgemad daamid ilmusid neid tervitama lilledega, mis olid vist oma tubadest kaasa võetud. Kõik see sündis mingi kartliku kohmakusega, inimesed polnud veel sugugi vabanenud möödunud painajalikust hirmust.
Asukoht teoses
lk 228–229
