Tsaarikullist kolme leopardini. Taandun õue ja...

Taandun õue ja istun vahtrapuu alla pingile. Siit on hea vaadata uulitsale. Teisel pool tänavat õhetab päikese kumas punetada telliskivist müür – endine nunnakloostri pärand. Selle aia tagant algavad Kloostri uulitsal elutseva prof. Koppeli maapealsed varandused.

Teisel pool kitsast kiviteed advokaat Jaska kinnisvarad. Lõuna pool küljes, otse töökoja kõrval, asub kõrge kivist hoone: korp! Amicicia. Selle vastas, põiki üle uulitsa – üliõpilaste tõllakuur. Sealt edasi – aia sees madal ühekordne hoone – kolme saksa vanapiiga muinasjutulikult ilusad marja- ja õunaaiad. Seal elutseb tihaseid ja varblasi võidu. Sama aia umbrohupoolsest otsast algavad Kroonuaia uulitsal asuva tütarlaste algkooli väljakud ja palliplatsid. Töökoja vastas üle uulitsa, advokaat Jaska krundi pealt, sirutab taeva poole oksi tohutupikk tammepuu. Selle lehtedes rapsib trobikond põllulinnukesi. Kähku riputavad nad endid kõikuvatesse lehekobaratesse ja sädistavad seal agarasti. Nad on osavad ja hakkajad, ega jää maha inimesest. Vahel lendavad üle meie elamu tagaõuel kasvavate jalakate tippu. Igas linnus on inimese kavalust ja tungi kõrguste vallutamiseks.

Kuid töökojas liigub veel teisigi külalisi. Seal, Kloostri uulitsal, Hendriksoni veini- ja koloniaalkauplusest põiki üle tee, õuemajakeses – elab punases rüüs munk.
Asukoht teoses