Tsaarikullist kolme leopardini. Pika kirju reana...

Pika kirju reana libiseb silmade eest mööda mootorpaatide ja purjekate siluette Emajõel. Ilus ja soe suvine ilm kisub rahvast Kvissentali ja Jänesele. Jõe ja ujula kohal sinitaevas tiirutab väike kaheistmeline hüdroplaan Soomest külla tulnud lenduriga pardal. Aegajalt laskub lennuk Emajõele ja võtab peale inimesi, et kümne krooni eest soovijaile „näidata Tartut õhust“... Jõeäärne luht on tulvil tartlasi. Madalas kaldavees sulistab lapsi.

Ujumiskunstis edenenud eralduvad teistest, ujuvad jõe keskel ning isegi üle – teisele poole. Siit-sealt kõrgest kaldaheinast astub vette kaunitare ja päikesest ning tuultest pruunistunud, tugevate lihastega atleete. /---/

Suur osa inimesi ei talu kuumust. Sellepärast on jõe läheduses leinapajude all rahvast murdu. Limonaadiputka ees seisab „januste“ saba, ja sinna polegi lootust pääseda ligi. Paadid sõidavad kaldale, lasevad maha uusi linnast tulijaid.
Asukoht teoses