Hollmann kui „koolmeister” oli tõesti meister. Kõik tema õppetunnid olid huvitavad, ei iialgi igavad. Esimesel kooliaastal õpetas ta usuõpetust, ajalugu, laulmist, joonistust ja saksa keelt ning ka kirjalikke töid eesti ja saksa keeles, aga kõik õppeained said tema suus sulaks ja arusaadavaks. /---/
Järgmine kooliaasta ei pakkunud midagi uudist. Isevalitseja meeleolu muutus ajajooksul türanniaks ja kasvandikud pidid kas painduma või murduma.