„Kuidas seal on, seal Tartus, kas umbes nagu siin Nha Trangis?”
„Jah, mitte päris, aga sama.”
/---/
„Tartu,” kordas Dong. Ta kordas seda veel kord: „Tartu.”
See kõlas tema suust päris teistmoodi. Nagu mingi teine linn. Võib-olla oli tal hea meel, et Nha Trang oli nagu Tartu. Et Tartu on väärt, et tema moodi olla. Selles mõttes Dong mööda ei pannud. Koju oleks tahtnud.