Veidrikud ja võpatused. Elan linnas, mille...

Elan linnas, mille sildade all voolab sogane jõgi. Lõbusas veekarussellis, mitte just eriti läbipaistvas vees, keerlevad uppunud tudengid, plastikust taara ja täistrükitud printeripaberid.

Igal kevadel ajab see jõgi üle kallaste ning uputab madalamal paiknevad agulid. Soomustel aprillipäikese helk, tiirutavad tiined haugid ja vähemad kalad hääletute varjudena veevangis tänavatel ning sisehoovides. Peatuvad vee alla jäänud trepiastmetel ja passivad alandlikena veepiiril välisuste ees.

Nagu oleksid nad mõned tuppa manguvad lemmikloomad.