Kahekümne esimesel detsembril kell kolm peale lõunat algab Tartu Kirjanike majas sekretariaadi väljasõiduistung. Kohal on ka Tartu parteikomitee üks sekretäre. Teen ettepaneku, et Tartu linn võiks valitsuse ees algatada kunstnike-kirjanike elamu ehitamise mõtte. Nõnda laheneks loova rahva korteriprobleem, mis Tartus on kibedam kui Tallinnas. Asja piltlikustamiseks räägin tööjaotusest ühiskonnas.
Leenu Siimisker ütleb pärast koosolekut, et ma rääkinud nagu Cicero, rääkinud nii kõrgelennulist juttu, et temagi olnud liigutatud.